Crème brûlée

Soovite aastalõpu lauale midagi kiiret, lihtsat ja ülimaitsvat? Kuidas oleks suussulava creme bruleega? Oleme seda siin nüüd paar korda teinud ja nö täiuseni lihvinud. Vähemalt koduses miljöös täiuseni. Keele viib alla.

Kraabi kapist välja oma väikesed küpsetusvormid (ramekinid), nii 5-7 tk. Käi kiirelt poes ja haara 1 suur ja 1 väike pakk vahukoort, vaniljekaun, munad, või ja suhkur. Enamik asju on kõigil kodus, seega väljaminek sellele magustoidule on minimaalne. Hakkame pihta!

Vala kastrulisse 6 dl vahukoort. Lõika vaniljekaun pikuti pooleks ning tõmba noaotsaga seal sees olevad seemned kokku ning sega vahukoore hulka. Pane kastrul keskmisele kuumusele soojenema.

Võta paraja suurusega kauss, eralda sinna 5-6 munakollast, lisa 1-1,5 dl suhkrut. Vispelda mõnusalt kokku, vahtu lüüa ei ole vaja. Määri vormid seest õrnalt võiga. Tshekka vahepeal pliidil olevat vahukoort, katsu näpuotsaga. Kui on piisavalt kuum, vala ettevaatlikult paar lusikatäit vedelikku muna-suhkru segule, sega õrnalt. Pane veekeetjaga keema kannutäis vett. Pane valmis ka kõrgema äärega küpsetuspann. Keera ahi eelsoojenema 160*C-le.

Kuumuta vahukoor keemise piirini. KEETA EI TOHI! Et kergem oleks arusaada, kas vahukoor on valmis või mitte, jälgi kuni koor hakkab äärtest õrnalt mullitama ja pinnale tekib õhuke kilekiht. Võta kastrul tulelt ja sega ettevaatlikult munaseguga kokku. Eemalda vaniljekaun. Lase segu läbi sõela mugavasse kannu. Kui sul on leeklamp, kuumuta kergelt segu pinda, et mullid kaoksid. Vala vormid peaaegu täis. Aseta täidetud vormid küpsetuspannile ning kalla kannust keev vesi pannile, nii et see ulatuks vormide poole peale. Pane kogu kupatus ahju ja lase sel 160*C juures rahulikult u 40 minutit küpseda. Brülee valmidust saad kontrollida raputades õrnalt vormi, kui segu lõdiseb nagu tarretis, siis on perfect. Võta ahjust välja ja jäta jahtuma. Jahtunud vormid lükka külmikusse vähemalt 3-4ks tunniks tahenema.

Enne serveerimist puista peale õhuke kiht peenikest suhkrut ja karamelliseeri see leeklambiga krõmpsuvaks kihiks. Jahuta 5 minutit, sest põlenud suhkur on väga kuum! Serveeri!

Kui leeklampi ei ole, pane ahi grill-süsteemi peale ning vormid mõneks minutiks ahju, viimasele astmele. Jälgi suhkru sulamist. Ära kõrveta!

Vaata valmistamise kulgu (pildid võetud Google’ist).

brüleevees-horz

Borš

Appikene, kui hea supp on borš! Jah, ma olen seda ikka elu jooksul mõned korrad söönud, aga ise valmistanud ei ole. Tänaseni. Hoiatan ette, et borš nõuab mitut tundi vaba aega ja pühendumist. Tuttavatelt peakokkadelt olen õppinud, et parima supi saad eelneval päeval valmistades, öö otsa lasta sellel istuda ja järgmisel päeval serveerida. Nii ka on.

Mina kasutasin:

550 grammi veisesupiliha (oli kondita, aga kui leiate kondiga, on puljongi jaoks etem)

2 väikest peeti

500 grammi hapukapsast

3 varssellerit

400 grammi purustatud tomateid (basiilikuga)

1 suurem sibul

3 keskmist kartulit

2 porgandit

3-4 viilu suitsusinki

1 spl äädikat

vett, pipart, soola, soolatilli, õli, 2 loorberilehte, puljongiželee, peterselli

Suurde potti valasin külma vee, asetasin lihakäntsaka sisse ning panin keema. Kui keema hakkas, keerasin kuumuse keskmisele tasemele, lisasin 5-6 terapipart, 2 loorberit, meresoola ja 1 topsi loomapuljongiželeed (kui sul on kondiga liha, siis želeed pole vaja). Jätsin selle pliidile podisema. Samal ajal hakkisin peenikesteks ribadeks peedi (toores). Võtsin väikese kastruli, valasin sinna tomatid, natukene õli ja vett ning peedid. Segasin ja lasin hauduma minna. Vahepeal koorisin supilt keemisel tekkinud vahu.

Potid pliidil podisemas, asusin sibula ja porgandi kallale. Koorisin ja hakksin ka need peeneks ning panin kolmanda ja väiksema kastruliga pliidile õlisse kuumenema. Kui sibul muutus klaasjaks, valasin selle koos porganditega liha juurde supileeme keema. Sama tegin ka peediga, mis nõuab suhteliselt pikka keetmisaega (vähemalt tund). Et peedi värvus säiliks, lisasin tomati-peedi kastrulisse enne puljongisse valamist ühe teelusikatäie söögiäädikat. Segasin läbi ning valasin segu potti. Lisasin ka hapukapsa ja selleri.

Koorisin ja tükeldasin kartulid ja mõned viilud suitsusinki (võid need täiesti ära jätta, kui soovid) ning istusin diivanile tunnikeseks telekat vaatama. Jah, tund on miinimum, mis vajalik selliste koostisosade hautamiseks nagu kapsas, porgand, peet. Aeg-ajalt käisin segamas ja vaatamas, kas kõik on ikka under control. Kui liha on pehme, tõsta see välja ja lase natukene jahtuda ning tükelda väikeseks. Kui sul oli kondiga liha, eemalda kont. Vala väikesed lihatükid tagasi supi sisse. Maitse, kas peet ja kapsas on valmis. 15 minutit enne supi valmimist lisa kartulikuubikud ja sink. Kui kartul valmis, tõsta supp tulelt ja lase tal rõõmsalt homset oodata. Hea, kui saad supil jahtuda lasta ja selle ööseks külma tõsta. Mina tegin suppi öösel, selleks külma panema ei pidanud, hommikulgi oli veel supipõhi leige. Serveeri hapukoorega.

P.S. Selle supi saab ka täiesti lihavabalt keeta. Puljongiks kasutada aedviljapuljongikuubikuid või želeed, loobuda singist. Kui supp jääb liiga vedelaks, siis natukene enne keetmise lõppu lisada 1-2 spl jahu lahustatuna vees, puljongile.

Ei viitsinud ilusat pilti teha, siin hetk enne supi valmimist.

20131208_020517

Marineeritud munad

Ammune unistus oli teha marineeritud mune, kuigi ma neid ise elus maitsnudki ei ole. Tegemine ise tore, kuni munade koorimiseni – siis hakkab pihta üks rist ja viletsus. Minu 10st munast jõudis purki vaid 6 ja nendestki 3 olid kahtlased ja asümmeetrilised. Äädikaks kasutasin õunaäädikat, mis on tervislikum, aga lõhna järgi nüüd tunnen, et vist mina ise neid munasid küll ei maitse, õunaäädika lõhn ei ole minu jaoks kuigi meeldiv. Eks paistab. Retsepti ei kirjuta, sest ma ei tea, kas õnnestuski. Ootame 10 päeva, siis paistab. Samas internet on neid õpetusi täis, mina kombineerisin endale sobiva ja meelepärase. Maitseainetest kasutatakse igasuguseid huvitavaid kardemonist kaneelini ja tšillist tillini. Eks igaüks teab, mis talle maitseb ja mis mitte, Ootame ja vaatame…

Image