Palju õnne, Eestimaa!

Sel aastal sai kodumaa sünnipäeva tähistada ikka korralikult. Pikemad plaanid ja ettevalmistused ja päev saigi tore. Ainuke, mis puudus, oli söögiidee. Musil tuli hea mõte teha munavõid ja kiluvõileibu. Mina tahtsin sinna lipukesi ka peale. Kui tavaliselt vabariigi sünnipäeval vedeleb poodides tonnide kaupa tikuvõileibade Eesti lippe, siis sel aastal oli kõik ära ostetud. Inimestel on tekkinud kodumaavaim. Pole hullu, tegime ise lipukesed. Mõnus kook ka ahju ja pidu võis alata. Isegi sõbranna veetis pool oma töö ajast meie kodus, kooki närides :)

Palju õnne, Eestimaa!

IMG_0067

Facebook röövib reaalse maailma

Järgnev on ehk mõttetu postitus, ent mind tabas äratundmine, kuidas Facebook on röövinud reaalse maailma ja loogilise mõtlemise. Nimelt, leidsin täna öösel maas lebamas võõra inimese ID-kaardi. Nimi oli mulle võõras, panin kaardi taskusse ja läksin koju magama. Hommikul esimese asjana tegin kaardist foto, peitsin isikukoodid ja muud tähtsad numbrid ning jagasin kuulutust Facebookis ja palusin jagada. Kus siis veel, eks? Kümne minuti pärast vaatasin, et infot oli jagatud 4 korda. Ise veel mõtlesin, et ega see laialdast sheerimist ei leia. Läksin poodi ja koju tulles ei suutnud ma oma silmi uskuda – kuulutust oli jagatud 2750 korda. Ja nagu sõpradelt kuulsin, siis ringles see ka juba väljaspool Eestit. Möödunud oli tund.  Inimesed on toredad.

uus_id-kaart

Ja mu FB postkast oli umbes, 2 kirja inimestelt, kes väitsid end seda inimest tundvat ja ülejäänud mitukümmend soovitust, et viiksin kaardi politseisse. Ja see oligi tabamus virtuaalsusest reaalsusesse – me oleme harjunud nägema igasuguseid kuulutusi, postitusi, väljahüüdeid Facebooki seinal. Facebook on saanud primaarseks kohaks, kus end nähtavaks teha; kust abi paluda. Jah, ma pole ka ilmselt kõige kirkam kriit pinalis, et selle peale tulla, et selline asi nagu inimese dokument, tuleks siiski viia politsei kätte, mitte kodus enda kapi peal hoida. Viisin ära. Politseisse. Loodetvasti saab oma dokumendi kätte.

Aga näed, selle tunnikesega Facebook küll suutis jagada, tuhanded silmapaarid nägid kuulutust, kümned kirjutasid mulle….aga omaniku endani mina ega Facebook ei küündinudki.

Foto: Google

Maximas on lõbus ehk fantoommüüja ilmutus

Kes ütles, et Maximas müüjad tööd ei tee? Teevad ja veel hirmsa hoolega. Sõbranna maja asub kohe Maxima kõrval ja seega saab seal aeg-ajalt ikka shoppamas käidud. Imelikul kombel satun ma pea igakord ühe ja sama kassapidajanna kassasse. Vene naine, vanust raske määrata, kuna nägu on kesvamärjukese pruukimisest suht moondunud, aga lõbus. Räägib eesti keelt ka. Alati väga viisakas ja suhtlemisaldis. Ilmselt on tal seal kassa all väike pudelike, kust vahepeal rõõmsa lonksu sõõmab. Oma tööd ta teeb tublisti ja vast on ka klientide tagasiside olnud positiivne. Selles suhtes just, et teda jätkuvalt auru all olles igal hommikul Maxima uksest sisse lastakse ja kassasse rahadega tegelema suunatakse.

Maxima_logo

Seal Maximas on teisigi usinaid klienditeenindajaid. Mehi isegi. Sõbranna, töölt öövahetusest tulnud ja väsinud, otsustas Maximast läbi hüpata, et tulevaks sünnipäevaks kraami juba valmis osta. Asju sai korvi palju ja kanda seda juba üsna rakse. Võtta oli jäänud veel üks kurk. Sõbranna asetas korvi maha ja trügis nende kitsaste Maxima riiulite vahelt juurviljade juurde. Haaras kurgi ja suundus korvi juurde, et kassasse minna. Mida aga ei olnud, oli korv. Esialgu ehmatas ära ja mõtles, et kas ma olen tõesti juba nii unine, et ei mäleta, kuhu ma korvi panin. Hakkas riiulivahesid kammima. No ei ole korvi! Nuta või naera, ausalt!

Ühel hetkel märkab ta, et Maxima riietuses noormees, korv käes, asetab müslit müslide riiulisse ning suundub edasi külmaleti poole. Sõbranna röögatab:” Eiiiii, allllooo, see on minu korv! Ärge pange asju ära!!!!” Jookseb noormehele järele ja haarab korvi enda kätte. Mees seisab jahmunult, punane nagu tomat ega oska öelda ööd ega mütsi. Sõbrants seletab, et korv oli tassimiseks liiga raske ja et ta pani selle KORRAKS maha, et kurki tooma minna. Noormees muutus veel punasemaks, vabandas mokaotsast ja kadus sama kiirelt nagu oli ilmunud.

Maximad on tuntud selle poolest, et kui sul on müüjat vaja, siis ei ole teda tavaliselt mitte kuskil. Või kui ongi, siis sinu keelest ta lihtsalt midagi aru ei saa. Kui aga vaja ei ole, ilmub fantoommüüja imeväel, teeb oma töö ära ja kaob tühjusesse…