(Hes)maklassiline esmaspäev

Usinamad lugejad on jõudnud juba Facebooki’s end minu tänase Hessburgeri saagaga kurssi viia, aga et päev ja lugu ikka täiuslik oleks, kopin selle uuele uudistajale kah siia (ülejäänutel palun allapoole kerida, et järgnevatest seiklustest osa saada):
Ootasin Elioni mehi aga nälg oli piisavalt suur, et mõtlesin ruttu üle tee Hessburgeris ära käia. Jalutasin siis sinna.
Mina: Tere!
Müüja: vaikus…
Mina: Palun rukkifilee eine Fantaga, kaasa.
Müüja mõtleb natukene ja vahib mind vaikides (korra tekib tunne, et äkki ma olen tumm ja nähtamatu).
Müüja: Milline justuburger?
Mina: Rukkifilee eine.
Müüja: Kas burger või eine?
Mina: EINE!
Müüja: Kas suur või väike?
Mina: Väike.
Müüja: Mis jook?
Mina: Fanta ja üks paprika majonees ka.
Paneb kandiku hakkama ja hakkab sinna peale asju laduma.
Müüja: Istuge, ma toon teile burgeri.
Mina: Ma kaasa soovisin.
Pakib siis asjad kotti ümber.
Ootan.
Müüja: Sadites, ma toon teile.

Grr….
Sain lõpuks asjad kätte aga mul oli telefon, marssisin koju. Ja üllatus, üllatus – paprika majoneesi asemel oli KÜÜSLAUGU majonees!!! Uskumatu, nendest kahekümnest majoneesist õnnestust tal kaasa panna mulle ainukesena selline toode, mida ma ei söö!!!!

Vot sulle – sadites!
***
Närisin oma rukkiburgeri ära, mis ei osutunudki nii maitsvaks nagu pilt seda lubas ja juba olidki Elioni mehed platsis. Peaaegu nagu kellavärk, kuigi päris täpset Moskva aega Elioni kellad ilmselt ei näita. See selleks. Lühidalt oli lugu selline, et mul on aastaid olnud Elioni internet, kuid ruuter oli ilmselt oma aja ära elanud ning wifi laineid sellest välja meelitada enam ei olnud võimalik. Kaua sa ikka juhtmega seinas oled ja korralikult laua taga istud, et arvutis olla? Ära väsitas. Digitv on mul aga võetud firmast Telset, mille kanalivalik on väga suur ja hind peaaegu olematu. Pealegi ma vaatan televiisorit keskmiselt 1 nädal terve aasta peale, seega ei näe mõtet ka muid kalleid asju siia paigutada. Elion aga otsis mu ise üles ja pakkus mulle varianti, et uuendavad tasuta mu modemi, pluss tuleb wifi ja internet muutub kiiremaks ning veel tagatipuks sellega kaasa tasuta digitv, 70 kanalit. Ja mitte tasuta pooleks aastaks, vaid alatiseks. No mõtlesin mina, et olgu, las ta siis olla. Kuna Telseti digiboxi suutsin ma ka algseadetesse taastada, mille tulemusena haigutab telekaekraanil suur sinine kiri – “KANALEID EI LEITUD”, siis las pealgi panevad Elioni Digitv.

Mehed olid muhedad, üks selline minu isa vanune jõuluvana ja teine noor argliku moega vene poiss. Sõbralikud ja huumorimeelsed. Ja hakkas nalja saama. Ühendati ära internet läbi voip liini. Koheselt hakkas lärmi lööma G4S koduvalve, kuna ühendus nendeni käib just läbi selle sama modemi/ruuteri. G4S aga kasutab digiliini, mitte Voipi. Nii, Elioni siis lülitas Voip’i tagasi digiks. Migai ei muutunud – valvepult esikus möirgas omasoodu edasi. Santa Claus helistas siis G4Si, nemad ütlesid, et kõik on korras, mispeale mul läks häiresse kogu süsteem ja minnes koodi maha võtma, olid kaks nägu ninapidi juures ja vaatasid, mis numbreid ma seal vajutan. Kihhhvvt! vahet ei olegi, niikuinii pool linna teadis seda koodi, oligi põhjus uus panna. Olemas.


Jõuluvana jutu järgi selgus, et nüüd on kõik korras. Ma kuidagi ei tahtnudki seda uskuda, sest pult seinal jätkas piiksumist. Oli aeg asuda TV kallale. Vaatamata sellele, et mul on meetrijagu igasugu pistikuid ja lüliteid, selgus, et uusi pistikuid on vaja teha. Selleks tuleks seina puurida ja mööblit saagida. Not fun at all! Kuna mul on sisseehitatud mööbel, siis ilmselgelt ma väga ei tahagi seda lõhkuda, saagida, kleepida ega liimida. Digitv panek jäi ära. Loobusin.


Mehed lahkusid. Mind ikka kripeldas, et see valvesüsteem siis nüüd niimoodi teeb. Helistasin G4S-i, ütlesin oma aadressi ja rääkisin loo ära ning tahtsin kontrollida, kas objekt läks valvesse. Neiu teiselpool toru ütleb, et sellel aadressil ei osuta G4S teenust.
Mina: See on mingi nali või? Seitse aastat on olnud ja nüüd ei ole!
Neiu: On aadressil Vabaõhumuuseumi (nr ja nr) aga Vabaõhumuuseumi tee (nr ja nr) ei ole.
Mina: Appi, see ongi see sama asi, kui teie sisestaja ei tunne tänavanimesid või teeb oma tööd poolikult, siis mina ei saa selle eest küll vastutada!
Neiu: Kuidas teie nimi on?
Mina: Katrin Kull
Neiu: Oi, tere, Katrin, mina olen Terje (nimi muudetud)!
Mina: Mis Terje?
Neiu: Ah, vahet ei ole! Sa nagunii ei mäleta!
Ehmatasin hetkeks, et tõesti vahet ei ole, mis Terje ta on või ei ole, tegemist on konkreetse kõne ja probleemiga, millele tuleb lahendus leida, mitte sädistada ja siis ülbitseda teiselpool toru.
Igaljuhul vist siiski mõjus see, et tema teadis, kes ma olen. Minuti pärast helistas mulle aktsendiga naisterahvas, kes pidi minu tehnikut siis asendama. Rääkides, et nende väljasõit on 32 Eurot. Aga ma ei taha tehnikut! Elion tuleb ja teeb praaki ja ma pean siis ise omast taskust kinni maksma nende lollused? Tere tulemast!
Helistasin Elioni oma haldurile, kes otsis tehniku üles ja ütles, et see tuleb täna siit uuesti läbi ja teeb asjad korda. Sisetunne ütleb, et siin ei saa veel midagi korda…


Ja üks rabarberikook jäätise, murakalikööri ja lattega ootab mind vanalinnas juba pikemat aega. Kardan, et jääbki ootama…


Nii, siiski, siiski. Helistas Elion nüüd, et nende viga oli, et olid pooled asjad ühendamata jätnud. Tegin uue testi, panin valvesse ja helistasin G4S-i. Läks valvesse. Võtsin valvest maha, helistab mulle G4S, et tuli häire. No tsirkus kuubis. Siis ühendati mind tehnikuga, kuna ma siiski endiselt keeldun kinni maksmast Elioni praaktööd. Tehnik vist tudus, uniselt nohisedes, kuulas mu ära ja palus vajutada paari tärnikest ja nuppu. Asi saigi korda. Või hõiskan ma enne õhtut??? ….