Kindlustuse pahupool

Tehti mu autole õnnetus ja millele loogiliselt järgneb asjaajamine kindlustusfirmaga. Kahju tekitaja kindlustaja oli Gjensidige Baltic Eesti, kelle esindajaks siin on firma nimega Roheline Laine OÜ. Kuna ma ei jaksa seda lugu uuesti kirjutada, kopin siia mõned lõigud kirjast juhtunu kohta: 
Käisin remondifirmas Becania OÜ, kus pildistati vigastused (väga meeldiv teenindus) ja tehti hinnakalkulatsioon Rohelisele Lainele. Helistas remondimees ja ütles, et Lainele peab peale käima, muidu nad asjaga ei tegele ja lisas veel, et need Lained seal NÕUAVAD, et remondifirma paneks autole KASUTATUD jupid. Chryslerile selliseid asju aga väga leida ei ole ja remondimees tellib uued. Kahju suurus 800 Euri. Okei, see selleks.

Nii, helistasin mina siis eile Rohelisse Lainesse, kahjukäsitlusse (kopin lause nende lehelt – Teavet sõiduki- ja liikluskindlustuse kahjukäsitluse käigust saate tööpäevadel (09.00-17.00) telefonil 67 55 380 ).

Vastas mingi unine naisterahvas, kes minu küsimuse peale selle juhtumi kohta, röökis mulle näkku, et tema JU ei tegele selle juhtumiga!!!! Et miks ma ei helista kellegi Andrile! Dziisus! Küsisin viisakalt selle Andri numbri, mutt jõudis veel lisada, et Andri on lõunal. Küsisin, et kaua teie lõunad tavaliselt kestavad, et siis tean arvestada ja helistada. Mühkas mulle vastu – nii kaua, kuni kõht on täis!!! Saad sa aru. Ma säilitasin rahu ja tänasin.

Hakkasin igaks juhuks kohe helistama sellele Andrile, ei vastanud. Helistasin umbes 20 x kuni tööpäeva lõpuni. Keegi ei vastanud. Ju oli suure isuga mees – kõht väga tühi.

Täna siis ärkasin ja esimese asjana helistasin uuesti. Vastas. Küsisin oma juhtumi kohta ja siis ta vastas, et me mõne päeva pärast hakkame sellega tegelema. Ma siis, et miks nii? Kalkulatsioon on teil käes ja palun tegelege sellega kohe. Rääkisin ära veel, et uus auto ootab salongis ja Chrysler on müügis. Siis hakkas ärrituma ja ütles, et 30 päeva jooksul ja teda ei huvita minu isiklikud mured. Kaunis! Et mina ei tule talle ütlema, kuidas tema oma tööd peaks tegema. Ma siis küsisin, et kullakene, mis tööd? Et ma eile helistasin mitukümmend korda, pidite lõunal olema aga millegipärast terve päev mitte keegi telefonile ei vastanud.
Ja siis hakkas pihta, sõimas ja röökis mulle telefoni, et miks ma teda solvan ja tema lõunat torgin jne jne. Üritasin küsida, miks nad nõuavad kasutatud juppide paigaldamist ja muid asju. Mitte millelegi ta ei vastanud vaid kisas ja sõimas. Ma ütlesin, et kuidas soovite, edasi räägivad teiega muud instantsid. Ähvardas seal veel midagi ja viskas toru ära. Kuu teenindaja! Vabandust, aasta teenindaja!
Unustasin veel lisada, et hullem nuss pidi olema BTA Kindlustusega. Minu isiklik kindlustusmaakler, kes on seltsidest sõltumatu, on nii mõndagi näinud. Seega inimesed, mõelge ja makske juurde need mõnekümned eurod ja valige usaldatavad ja mainekad firmad. Kasvõi näiteks If. Iial probleeme pole, teenindus on kiire ja meeldiv. Endal mul küll If-i hetkel ei ole aga kokkupuuted selle firmaga on toredad. Ja see siin ei ole reklaam, lihtsalt hoiatus Gjendsidige ja BTA eest!

Naer

Istun vanalinnas, oma lemmikumas restoranis ja olen. Lihtsalt. Tunnid veerevad ning näljased inimesed jahedalt tänavalt astuvad sisse, et klaas veini juua või keha kinnitada. Mis võiks parem olla, kui sume kodune õhkkond, kaminatuli ja hea muusika. Kaks ruumi sumisevad omasoodu, igaühel omad jutud ja omad mõtted. Minul ei ole mõtteid, või õigemini ei olnud neid seni, kuni teise ruumi rahvas kooris naerma pahvatas. See lõbus naer äratas mu aju üles ja pani ootama. Ootama, millal nad jälle naeravad. 
Imelik, et naer, meile kõigile nii meeldiv ja loomupärane tegevus, võib olla nii nakatav kui häiriv; meeleolu loov või vihastama panev. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevat naeru. Ilmselt on meist igaüks kogenud, kui keegi võõras kuskil kõrvakriipivalt naerab ja naerab, inimesed keeravad pead ja pööritavad silmi. Tema ikka naerab ja tundub nagu aina kõvemini ja hullemini, et tabad end mõttelt – no, kaua võib, tõesti!? Kui saaks, läheks paneks talle tropi suhu.
Samas on mind alati hämmastama pannud see, kuidas su kaaslased, teadmata, mille peale sa naerad, hakkavad kaasa naerma. Kõigil on lõbus, tahad midagi neile öelda aga ennast ajab meeleheitlikult naerma, nii et nii palju kui sa ka ei prooviks, ei saa sa normaalselt oma lauset lõpetada, sest kõik ajab väga hirnuma. Inimesed üritavad sinust aru saada aga läbi naeru kriisatud poolsegased laused, ükskõik, kui väga sa ka ei prooviks, ei jõua nendeni. Lõpuks on nii, et sina naerad ja nemad naeravad, teadmata, mida. See on alati nii lahe tunne ja samas nii hämmastav, kuidas ühe inimese naer suudab teised naerma panna mingi nalja üle, millest neil tegelikult aimugi ei ole. Kõik naeravad ja ongi tore :)
Nakkav naer. On naeru, mis paneb sind rõkkama ainuüksi seda kuuldes. Ja rohkem polegi vaja. Kellegi rõõm saab läbi naerulagina ka sinu rõõmuks. 
Imeline asi see naer ja naeratus. Seda ei õpeta meile keegi, see sünnib koos meiega. See on nii loomulik, milleta ei kujutaks elu ettegi. 
Ühest naeratusest võib lugeda tuhandeid tundeid, nii siiraid kui võltse, võib solvuda või armuda. Naer on ilus, naer on elu. Sellest võiks veel pikalt kirjutada aga kuna ma juba vaikselt sõlmisin jutu otsi kokku, siis las ta jäädagi nii. 
NAERGE TERVISEKS! :)