Kassa.

Lonkasin Sõpruse puiestee Rimisse. Kleepsude pärast. Muidu ma eriline Rimi fänn ei ole. tegelikult üldse ei ole. Oma krambitava tallaalusega loivasin selle kaootilise kaupluse läbi ja asusin maksma. Nii väga tahaks selle kassapidaja nime siinkohal ära tuua, ent jätame selle seekord siiski saladuseks.
Igatahes, maksin oma kauba eest ära ja hakkasin asju kotti panema. Müüa oli lindi mingil iks ajal kinni vajutanud, nii et mu tavaar oli meetriulatuses mööda linti pikalt laiali. Sirutasin nii kaugele kui ulatasin, kui järsku kassapidajanna kraaksatab: “Mida te kraabite siin?”. Ehmatasin end vihast kangeks: “Äkki laseksite kauba siis otsa välja. Või ma peangi ümber kassa kolm täistiiru jooksma, et oma asju kätte saada!?”. Selle peale ei vastatud midagi, vaid ohiti mitu korda hästi kõvasti ja HÄSTI demonstratiivselt ning loeti mingit voldikut edasi. Linti minuni ei lastud. Kraapisin edasi…